Eesti Isikuloo Keskus

Fred Puss

Arhiivide kasutamise statistika näitab, et kaks kolmandikku arhiivide kasutajatest on sattunud vanade arhivaalide juurde just tänu huvile oma esivanemate vastu. Suguvõsauurimise näol on tegu üha kasvava hobiga kogu maailmas. Iga suguvõsauurija alustab oma kodust – otsib üles perekonnas alal hoitud vanad dokumendid ja fotod ning küsitleb sugulasi. Paljud sellega piirduvadki ja kindlasti on sellegi näol tegu tulevaste põlvede jaoks tänuväärt tööga. Aga paratamatult elusolevad inimesed kõike ei tea ja on asju, mida pole kunagi peredes räägitudki. Siis tuleb pöörduda arhiivimaterjalide poole.

Eestis on arhiivimaterjalid üsna hästi säilinud. Mida lähemal tänapäevale, seda rohkem on säilinud materjale. 19. sajand pakub lisaks kirikuraamatutele ja hingeloenditele veel valdade ja kohtute materjale, samuti koolide ja sõjaväega seotud andmeid. Väga rikkalik on materjalide poolest aga 20. sajand, eriti iseseisvusaeg. 1920. ja 1930. aastatest on säilinud tuludeklaratsioone, teenistustoimikuid, koolitunnistusi, fotosid avaldustel ja ankeetidel jne. Tollest ajast on võimalik teada saada, kuidas nägi välja konkreetne linnakorter – millal saabus sinna elekter, kui palju oli korteris ruumi (mitu tuba, mitu akent) ja palju selle eest üüri maksti. Ka nõukogude perioodist on palju huvi pakkuvaid materjale, kuigi oluliselt vähem. 1940. aastatest on tuhandeid mahukaid represseeritute toimikuid, millest avaneb elu kurvem pool. Suur osa selle perioodi materjale on vene keeles.

Kõikide nende arhiivimaterjalide selgeks saamine võtab väga palju aega. Seepärast jääbki enamusel hobi korras uurijatest pärast nimede ja sündide-abielude-surmade andmete üles leidmist töö sinnapaika. Kuid ka nendesamade sündide ja surmade teabe ülesleidmisega on teinekord raskusi. Olenevalt ajaperioodist võib isiku sünniaja ja ‑koha teada saamiseks olla vaja alustada hoopis laste surmaaja ja -koha välja selgitamisest. Täpsest ajast hulga olulisem on teada kohta, kus sündmus toimus.

Paljudel amatööruurijatel jääb ka kasutatud allikatest kõik peale nime ja kuupäevade arusaamatuks, kuigi sealsamas leheküljel võib olla kirjas veel märkusi elukoha, ameti, usutunnistuse, mujale elama asumise jm kohta. Iga dokumendi maksimaalseks kasutamiseks tuleb teada täpselt, milleks see koostati (tänaste ajaloohuviliste jaoks ometigi mitte!) ning kuidas sellel olevaid fakte tõlgendada. Samuti tuleb osata vene ja saksa keelt ning gooti käekirja.

Eesti Isikuloo Keskuses töötavad kõrgharidusega ajaloolased, kes on spetsialiseerunud just sellistele küsimustele. Meie asjatundjate abiga võib juba mõne töötunniga leida üllatavalt palju andmeid. Muidugi oleneb see piirkonnast, usutunnistusest (õigeusklike kohta on veidi raskem andmeid saada), perekonna tegevusalast ja teistest asjaoludest. Kui soovite leida andmeid oma esivanemate ja sugulaste kohta, siis Eesti Isikuloo Keskus on Teie teenistuses!

Eesti Isikuloo Keskus

Tiigi 10-51

51003 Tartu, Eesti

Internet: http://www.isik.ee, info@isik.ee

Tel/faks +372 7 420 882, +372 52 88 329