Eestluse teine sajand Albertas
Esimesed eestlased hakkasid Kanadas vilja
kasvatamama 1899. aastal
Karmid elutingimused on eestlastele kontimooda
olnud
Esimesed eestlased joudsid sajanditaguse horeda asustusega Kanadasse 19. sajandi 15pul ning valisid oma elukohaks tulevase Alberta provintsi.
1899. aastal saabusid Vorumaalt parit vennad Hendrik ja Kristjan Kingsep Edmontoni ja Calgary vahel asuva Sylvani jarve aarde ning alustasid seal uut elu. Alles kuus aastat hiljem moodustati Alberta provints ja tanase suurlinna Edmontoni sOnniaastaks kirjutatakse 1910. Kaks aastat tagasi tahistati suurejooneliselt eestluse esimest sajandit Kanadas.
EESTI ELUS PETTUNUD TALUMEHED votsid Kanada tee esmakordselt jalge alia 19. sajandi lopul. Kauge tundmatu maa ahvatles vabaduse ja piiramatu voimalustega Eesti talupidajaid. Samuti ka Krimmi onne otsima lainuid ja sealsetes oludes pettunud valjarandajaid. Teekond horeda asustusega Kanadasse oli jUba omaette julgustokk, kuid kohalejoudnuid ootas Kesk-Kanadas viljakas 160 aakri suurune pollumaatokk, mille eest tuli esialgu tasuda vaid 10 dollarit. Kui talunik oli kolme aastaga utes harinud vahemalt 15 aakrit maad, vois ta selle jaadavalt oma nimele kinnitada. Samas oli voimalus soodsalt maad juurde osta.
Esimeste eestlastena said Edmontoni ja Calgary vahel asuva imekauni Sylvani jarve aares endale hingemaa Vorumaa kooliopetaja Hendrik Kingsep ja tema meremehest vend Kristjan. See oli 9. mail 1899. Kaks aastat hiljem elas jarve aares viis eesti perekonda ja aastal 1903 oli Livonia asunduse nime teeninud eestlaste koloonias 16 talu. Vahepeal jouti aasta isegi Ohisuses elada.
Eestlaste elu-olu talletas Tartumaalt parit August Posti, kes pidas paevaraamatut, kuhu ta tegi esimesed sissekandeid juba oma tormisel merereisil.
"See oli Whi, Orgne maa, tais pajuvosa ja metsatulekahjudest jaanud suitsenud risu ja kannustikku. Kliima oli karm: hilishallad olid sagedased juunikuu algul ja varajasi ookOlmi tuli ette juba juulikuu lopul. Lund sadas pahatihti septembris, keset viljapeksu, kuid hilissOgis oma kauni "indiaani suvega" paastis olukorra. POsiva talvega tuli arvestada juba novembris. Temperatuur koil<us - 45 C ja + 36 C aarmuste vahel," kirjeldasid vana~eestlased oma esmatutvust Alberta provintsiga.
EESTLASED OTSISID PAREMAT ELUPAIKA. Valjarandajad ihkasid aga midagi paremat ja eelmise sajandi esimestel aastatel siirduti elama kas Medicini joe orgu voi Stettleri. Esimese elupaiga valisid rohkem Tartu- ja Vorumaalt parit eestlased, sest iJus elukoht meenutas igati Louna-Eesti kuppelmaastikku. Eestlased olid silmapaistvad nii saagi kasvatamises, tootmise arendamises (esimese vesiveski ehitas Fritz Kinna) kui ka kultuuri edendamisel. 1909. aasta jaanipaeval avati Karl Langeri poolt antud maatOkile ehitatud koolimaja. See oli Ombruskonnas esimene, kus lisaks eestlastele oppisid ka teised kohalikud. Kool tegutses kuni 1953. aastani, mil vaikeste maakoolide sulgemisega lopetas tegevuse ka Gilby kool.
"Sealt alates pidid meie lapsed hakkama koolis kaima Eckvilles," Otleb praegu Alberta Olikoolis psOhholoogina tootav Eda McClung.
Teine eestlaste suurem asundus tekkis parast Sylvani jarve aarest lahkumist Stettleris, kus elu aktiviseerus tanu aastail 1905 - 1906 ehitatud raudteele. 1911. aastal ehitasid eestlased oma seltsimaja (Linda Hall), tegutses manguselts, Stettleris oli isegi eestlaste jalgpallimeeskond.
Esimene eestlaste matmispaik asutati 1903. aastal Karl Raabise (Raabise) talumaal parast seda, kui tema naine Leena oli pikseloogist surma saanud. Esimesel kalmistul, mis paar aastat tagasi taastati, on tosin hauda. 1914 asustati juba U1disem Gilby kalmistu, kuid sinna maetakse ka teisi, mitte ainult eestlasi.
Valdavalt on nimed hauaplaatidel eestiparased. Vorumaa mehe August Pihooja kalmul ka pikem tekst: "Siin hinka rahus mula powes, sa wasint rantaja."
EESTLUS ON MUUTUNUD AUASJAKS. Praegu elavad Medicini joe oru kaldal kunagiste pioneerlde kuuenda-seitsmenda polve jareltulijad. Talud, enamik neist veel elujoulised, on endistviisi eestiparased: Kalevi, Kingsep, Posti, Mottus, Kinna, Koot, langer, Matiisen...Ununenud on vaid eesti keel. Sekka leidub ka mahajaetud talumaju, vanemad neist sajaaastased. Koigil iseloomulikult Eestile kuusehekid umber maja ja saun oue peal.
Eestlastest talupidajad teenivad igapaevast leiba viljakasvatamisega. Ka nisukasvatuse maailmarekordid olevat eestlaste kaes. I1usa lisaraha annavad aga naftapuuraugud, mille peaIt kompaniid nii leiutasu kui ka rendiraha maksavad. Nafta leidmine Albertas 1950. aastatel oli kohalikele talumeestele toeliseks onnistuseks.
Kui kaks aastat tagasi vottis Edmontoni Eesti Selts nouks suurejooneliselt tahistada eestlaste Albertasse saabumise sajandat aastapaeva, mida austas oma osavotuga ka president lennart Meri, tarkas paljudel uuesti huvi oma esivanemate sunnimaa ja juurte vastu. "Siis alles tegelikult hakati hindama oma paritolu," meenutab juubelit Eda McClung.
Viimasel kahel aastal on Kesk-Albertas asuva Medicini joe orus elayad eestlased olnud omavahel tihedates kontaktides. Viimast jaanipaeva tahistati esmakordselt suurejooneliselt uheskoos Gilby kulas. Kohal oli umbes kakssada eestlaste jareltulijat ja n.ende kaaslast.
EDMONTONIS OMA SELTS. Edmonton on silski ainus koht Alberta provintsis, kus tegutseb veel Eesti Selts. Calgarys lagunes see moni aasta tagasi. Kolm aastat tagasi hakkas presidendina seltsi juhtima Saaremaalt parit Edmontoni lahedal maal elav Ain Dave Kiil.
"Seltsimaja meil pole, sest eestlaste kogukond on siin vaike. Umbes 7S liiget. Selleparast asub peamine kokkutuleku paik minu pool. Siln teeme jaanituld ja tahistame joulusid. Eraldi tahistame vabariigi aastapaeva. Vahel tahistame neid ka teiste seltsi liikmete juures. Toimuvad ka igaaastased kapsategemise talgud. Kaks korda aastas i1mub meil oma ajaleht," tutvustab president seltsi elu.
"Vana-eestlaste otseseid jareltulijaid, kes oskavad eesti keelt, jaab aina vahemaks. Oleme suutnud seltsi koos hoida just tahtpaevade tahistamisega.
Arvan, et lahiajal tuleks moodustada uldine Alberta Eesti Selts, see toimiks paremini, kuna Edmontonis on eestlasi vahe. Kuskil kumne aasta parast peavad seltsi juhtimise ule votma i1mselt eesti keelt mitteraakivad inimesed. Usun siiski, et Eesti tahtpaevade tahistamise kaudu jaab selts ka tulevikus pusima," loodab 6S-aastane Ain Dave Kill.
Eesti Paevaleht
