Eesti identiteedi arengurajal Kanadas ESK toetusel
Kohalikud uudised 23 May 2008 Andres Raudsepp
Kaks peamist eestlaste ajaloolist asukohta Kanadas on L6una-Alberta ja Montreal. Esimese külge võiks riputada aasta 1899. Montrealis, kus eestlased hakkasid liikuma veerand sajandit hiljem, oli kulminatsiooniks Montreali Eesti Seltsi asutamine aastal 1933. Vahepeal on need kaks teineteisest kaugel paiknevat kogukonda arenenud üpris erineval moeI.
Albertasse suundunud eestlased moodustasid peamiselt kolmes asukohas agraarOhiskonna 20. saj. alguL Nende kui Kanada eesti pioneeride staatust tunnustati tanavu 3. mail toimunud tseremoonial mahuka kodulehekOlje avamisega intemetis, millest anti juba marku mbOdunud sOgisel, kui filmifestivalil estdocs linastus Alberta vanaeestlaste elu kasitlev film.
Tollel sisukal sündmusel tekkis soov omandada põhjalikumat teavet eesti paritoluga kanada pioneeride kohta ning isiklikult kohtuda filmis k6nelevate Ain Dave Kiili ja Eda McClungiga Alberta Eesti Kultuuriparandi Seltsist (Alberta Estonian Heritage Society).
Kuna film oli vändatud ilmse professionaalsusega, soovisin veel andmeid selle tekkeloo kohta. Avastasin, et siin oli Eesti Sihtkapitali ettenagelikkus mangus.
Seltsi välissuhete juht Dave Kiil selgitas, et algatuseks tuli ESK kohe vastu majandusliku toetusega, mis jargnevalt kaivitas suurema toetuse Alberta provintsilt Peale filmi tegemist saadi veer toetust vastavalt fbderaalvalitsuse organilt ja algas interneti kodulehekOlje kujundamine, mille aadress on: www.AlbertaSource.ca/Abestonia...
Tunnustust eestluse identiteedi tugevdamise eest vaarivad Alberta Eesti Kultuuriparandi Seltsi juhid ja kaudselt ka Eesti Sihtkapital Kanadas.
Eesti identiteedi areng Montreali piirkonnas on hiljuti votnud erineva pöörde. Heidaksime vaid pogusa pilgu minevikku. Kui 1947. a hakkas sinna saabuma eestlasi pogenikelaagreist, algas seal markimisvaarne uhiskondlik taus. Uustulnukatega uhinesid 1933. a. asutatud Montreali Eesti Seltsi "Koit" liikmed. Pool sajandit nautis Montreali eestlaskond vilgast uhiskondlikku elu. Ent seda hakkas mojutama 1960. aastate lopu poole alanud valjarandamine Toronto suunas. Eriti vahenes teise ja kolmanda polvkonna eestlaste arv, kohalejaanud noortel katkes aga uhendus eestlaskonnaga.
Kuid ajad ja asjad muutuvad, ja seekord dramaatiliselt. Kuulnud paar aastat tagasi taaselustunud Montreali Eesti Seltsi (MES) tegevusest, helistasin seltsi esimehele, muusikapedagoog Karl J. Raudsepale ja abiesimehele Anton Tikovtile. Selgus, et Montrealis on palju organiseerimistööd tehtud. Sain ka aru, et seltsi nimekiri on vorreldes lahiminevikuga oluliselt taienenud noortega. Tegevusest tostab esimees esile huvitava naitena eesti keele eduka kursuse. Tema s6nul on ullatav naha, kuidas nooremad, keda pole pikki aastaid eestlaste Oritustel nahtud, tunnevad nuud eesti keele ja kultuuri vastu suurt huvi. Keelekursust juhendab Enel Onu Ottawast. Siingi on manginud olulist rolli Eesti Sihtkapital Kanadas oma majandusliku toetusega.
Kui Kanada paritoluga eestlane peab eesti identiteedi margi kandmist enesestmoistetavaks, siis Karl Raudsepp jutustab uhest huvitavast erilaadsest seigast. Prantsuse-kanadalasest Eesti Vabariigi aukonsul Montrealis Monsieur Maurice Forget on hakanud eestlaste tegevusele kaasa looma. IImselt on ka tema silmis eesti identiteet oluline. Ta vottis agaralt osa Eesti Vabariigi 90. aastapaeva kontserdi korraldamisest, mis kulges suure eduga.
Sellest kontserdist ilmus 7. martsi Eesti Elus Roxanne Martelli sulest ingliskeelne artikkel. Karl Raudsepp mainib: "See oli haruldane kontsert, mille ule eestlased olid ulimalt uhked. Kolmandik publikust olid latlased, leedulased, prantsuse-kanadalased ja teised kohalikud mitte-eestlased. Armas Maiste on Montrealis hasti tuntud ja hinnatud."
Teatavasti on tuntud klaverikunstniku ja pedagoogi Armas Maiste elukoht nuud Ottawa eeslinn, mis on ka lahedal Montrealile, kus ta oli sumfooniaorkestri pianist ja ulikooli oppejoud.
Oli huvitav, et kontserdisaal, mis kandis jazzi-kuulsuse Oscar Petersoni nime, oli hetkel muutunud eesti jazzi- kuulsuse voidutrooniks. Elagu Maiste! Karl Raudsepa hinnagul taitis publik kaks kolmandikku 600-kohalisest saalist. Selle esindusliku kontserdi labiviimiseks saabus samuti majanduslik toetus Eesti Sihtkapitalilt.
Hiljutises vestluses ESK esinaise Lia Hessiga avaldas viimane soovi toetada just neid eestlaste asukohti, kust Sihtkapitalile tulevad parandisummad. Arusaadavalt on Montreali eestlastelt tulnud ka vastavat toetust.
Soovitan siinjuures lugejail tutvuda ka Montreali Eesti Seltsi koduleheküljega: www.mtlmes.ca.
Jaame ootama, mida ponevat Montreali eestlased lahitulevikus veel ette votavad.
Paberivaljaanne
