Eestlased “mäe-jala" Iinnas

Tööpuudust ei tunta. – Kaasmaalased Ehitavab maju õhtutundidel

(Meie Elu kaastooliselt) , Calgary asub kooliajast hästi tuntud Kordiljeeride mäe-aheliku jalal. Rahvasuus kutsutakse neid mägesid lihtsalt Rocky Mountain'ideks ja Calgary't "mäejala-linnaks". Linn asub umbes Alberta enam asustatud ala keskel, ca 1,5 km üle merepinna, kahe jõe ühinemise orus ja on praegu ca 135,000 elanikuga, autodest ülekoormatud ja sirgete tänavatega moodne väike-suurlinn. Calgary on veidi üle 75 a. vana ja sellega üks vanimaid AIbertas. Varem oli see linn üheks preeria tõeliste kovboide keskuseks, millise aja traditsioonile tuginevad veel praegugi iga-aastased näitnsed ja võiduajamised "stampede" nime all. “Stampede" tähendab äraseletult hirmsat kihutamist. Lühidalt, see linn on nagu iga teinegi moodne linn ükskõik kus Kanada ääres, ainult, et teatrit siin küll ei oIe. Aga paljud teisedki linnad läänes peavad leppima ränd-teatritega ja külalis-kontsertidega. Pealegi kinosid on siin rikkalikult ja neid kutsutakse rahvasuus ka teatriteks.

Calgarys asub kümmekond leibkonda eestlasi - vanaolijaid, kelledest suurem osa on asunud siia otse kodumaalt. On ka Baronsi, Eckville ja Stettleri eestlaste asundustest ületulijaid, missugused asundused Albertas on igale uustulnukale huvitavaks ja südamelähedaseks vaatamisväärsusteks. Praegu tõuseb Calgarys teadaolevate eesti-vereliste inimeste arv koos uustulnukatega 60-le. Leidub ka neid, kelledel huvi Eesti küsimuste vastu on vähenenud, eriti siin sündinutel.

Kui küsida, mida need eestlased kõik üksikult siin kaugel läänes teevad, siis oleks .küll õigem vastata üldiselt, et töötavad ja teenivad igapäevast leiba. Aga siiski mõnikord tekib ka tunne, et siinsed eestlased ületavad üldiselt tunnustatud eestlaste tubliduse, kui ehitavad maju segi ainult õhtutundidega, nagu härrad Mäeots, Mägi, Kriik, Kirch ja teisedki.

Töötuid eestlasi siin ei ole olnud ega ole praegugi, kuigi ametlikult leidub registreeritud töötuid. Kus on ametis üks eestlane, sinna võetakse tarbekorraI healmeelel teinegi, see tähendab, et ka siin kaugel mandri teisel äärel on juba eestlane tuntud hea ja korraliku töötajana.

Aga ka rahvuslike asjade ajamiseks leitakse - aega ja toetatakse annetustega meie keskorganisatsioonide üritusi. Kuigi siinne rahvusgrupp on suhteliselt väike, on silski suudetud huvi äratada kohapealsetes ajalehtedes ja ringhäälingutes, nõnda et need toovad tihti teateid eestaste ja Eesti üle. See on ka üks osakene üldisest rahvuspropagandasr, mis peaks tulema kasuks meie kannatavale kodumaale.

M. Rn.

Calgary