Kajastades eestlaste elu Edmontonis
Edmontoni Eesti Selts (EES). ei lase selles Kanada eestluse hällis rahvuslikel traditsioonidel surra isegi siis, kui eesti keele oskajate arv kahaneb ning peamiselt suheldakse ja kirjutatakse inglise keeles.
Toimetusse jõudis hiljuti EESi käesoleva kevade ajakiri Ajakaja, mis annab hea ülevaate seltsi tegevusest, kuid mitte ainult. Sissejuhatuse on seekordsele väljaandele kirjutanud Mare Maxwell, kes 1989.a. pani aluse omaaegsele uudistelehele Ajakaja ja kes elab 1996. aastast Tallinnas, töötades õigustõlgina ja keelekümbluse programmides. Mare käis Kanadas aprillikuus, nimetades oma siinviibimist kojutulekuks. Järelikult ei tunne ta end Eestis veel päriselt kodus? (Hea teema mõne välisja kodueestlaste vahekorda lahkayaks artikliks!). Osaliselt oli tegemist töövisiidiga, sest Mare kuulus vene koolide delegatsiooni koosseisu. Need koolid alustavad septembrikuus eesti keele kümblusõpet. Eesmärgiks on, et kui lapsed lõpetavad kooli, räägiksid nad perfektset eesti keelt, unustamata sealjuures oma emakeelt. Fantastiline, et sellesse programmi on haaratud väliseestlanna.
Siis selgub, et eesti jõulutraditsioonid elavad Edmontonis edasi. 2002.a. joulupeole kogunes 60 osavõtjat vanuses 3 kuni 80 aastat, nauditi tõelist eesti jõulutoitu. Ei puudunud ka muusikaline programm. Tunnustavalt märgitakse, et isegi mitteeestlastest perekonnaIiikmed aitasid kaasa eesti toitude ja käsitööde valmistamisel. "Suhteliselt väike eesti kogukond Albertas, kes koosneb peamiselt Eestist 19/20. saj. vahetusel ümberasunute järeltulijaist, võib tunda rahuldust selle üle, et nende esivanemate traditsioone hoitakse elavana," kirjutab EESi esimees ja sealse eestluse hing Ain Dave Kiil.
Et mitte üldsõnaliseks jääda, on väljaandes ka tanguvorstide ja rosolje retseptid.
Ajakirjas õnnitletakse Catherine Mottust kes Iõpetas sel kevadel Alberta Ülikooli ja asub nüüd inglise keele õpetajana tööle Fukuokas, Jaapanis. Helve
eesti muusika bibliograafiat ja esitas suure menuga oma muusikat ka lõpuaktusel.
EES pole unustanud oma teerajajaid ja kännumurdjaid. Mis tõi Adam ja Anna Matteuse Kanadasse, küsitakse artiklis, milles on juttu, sellest eesti perekonnast. Matteused tulid Kanadasse 1905. aastal. Pikk reis ülekoormatud laevas ja ebasanitaarsetes tingimustes oli kohutav, aga Matteuste pere meeleolu hoidis üleval lootus paremale elule. Nagu paljud eestlased enne ja peale neid, alustasid nemadki võõral maal majahütikese ehitamisest, mis pakkus kaitset koiottide eest. Siis kaevati kelder juurviljade tarvis ja edendati põlluharimist. Nad ei mõelnud ainult endale, vaid jagasid kõike olemasolevat uute eesti asukate ja ka kohalikega. Nende lapsed oli teadmistehimulised ja andekad ning jõudsid kaugele.
Järgneb Kerbesite pere lugu, kelle mõned liikmed asusid elama 20. saj. esimestel aastatel. Kanadasse. Rubriigi all "Märkimisväärset Eestist" on juttu eesti spordikuulsusest Georg Lurichist. Kirjutisele on lisatud mitmeid fotosid.
Siis minnakse sujuvalt üle eesti keelele: oma mälestusi vennanaisest Leida Pildist jagab Andres Pilt. Samas on mitmeid lahkunu luuletusi.
Järgneb artikkel Suurbritannia parlamendiIiikmest Lembit Öpikust. Huvitavate faktidega pipardatud lahedas ja mõnusas keeles kirjutatud artikkel annab ülevaate ühest ainulaadsemast eestlasest, kellel on tahtmist tegelda Põhja-Iirimaa keeruliste probleemidega ja esindada Briti parlamendis uelslasi. Muuhulgas saab lugeja teada, et kõigi tähtsate tegemiste kõrval on hr. Öpikul suurepärane naljasoon; et ta suhtleb meeleldi ajakirjanikega ja et tal on alati taskus suupill, millega kuulajaid lõbustada. Tema suurimaks mureks on, kuidas Maa elanikkonda kaitsta kosmosest ähvardava asteroidiohu eest. Aga Lembit on huvitatud ka lennundusest ja sõja-ajaloost ning tema lemmiksõidukiks on mootorratas. Juttu on samuti L. Öpiku päritolust ja kuulsatest esivanematest. Siis tutvustab Ajakaja lugejaile üht Tallinna vaatamisväärsust - Kiek in de Köki torni.
2004.a. kavatsetakse Baron'is (Alta) tähistada sealse eestluse 100. juubelit, kuhu on oodatud kõik huvilised. Põhiüritused toimuvad 3I. juulil ja ka 1. augustil Heritage DayWeekend'i nimelise programmi raames.
Väljaandes on veel ära toodud ajalehes USA Today (21.04. 2003) ilmunud Eesti-teemaline artikkel "E-stonia: From Iron Curtain obscurity to wired wonderland".
Ja lõpuks kutsutakse kõiki Portlandis (Oregon, USA) toimuvatele XXVI Lääneranniku Eesti Päevadele 16.-20. augustini 2003 ning tutvustatakse selle ürituse programmi.
Sulgenud Ajakaja viimase lehekülje, on jälle põhjust imestada ja imetleda, kuhu eestlased on jõudnud ja millega kõik hakkama saanud. Tõesti - eestlane olla on uhke ja hää!
ELLE PUUSAAG
